Maagia on kindlasti ohtlik kui seda valesti praktiseerida või siis lihtsalt valesid toiminguid teha.
Võtame näiteks kasvõi nii üldtuntud asja nagu taldriku keerutamine või tondilaua kasutamine. Ükskõik kuidas me neid kahte ka ei nimetaks jääb ju sisu samaks. Eelneva toimingu käigus kutsutakse vaimolend välja, aga tagasi saata neid ei osata. Ja siis ollakse pärast õnnetud ja ei saada aru miks tekivad tüüpilised anomaaliad (asjad lendavad ja liiguvad, lõhnad, undamised, koputused, vaimolendite liikumised, toimingud sinuga sinu magamise ajal jne). Asi on ju väga lihtne. Kui sina tegid toimingu, mille abil vaimolend välja tuli ja sa teda tagasi ei saada, siis ei tasu ju pahane olla sellepärast, et ta sinu juurde jääbki ja "toimetama" hakkab ...
Või siis võtame näiteks needused. See, et tapmisneedus on ohtlik sellele, kellele see peale pannakse, on vist kõigile selge. Seda aga kahjuks kõik ei mõista, et tapmisneedus kuulub musta maagiasse ja sellel on ka selle tegija jaoks halvad tagajärjed.
Või siis näiteks loitsud. Kui loitsuga teha kellelegi halba või muuta kellegi tahet, siis see kahjustab ka ju loitsu tegijat ja seda kahjuks isegi siis, kui loits tehti headel eesmärkidel.
Mida siis nüüd teha, kas siis maagiaga mitte tegeleda ? Ikka vastupidi
Loomulikult tasub maagiaga tegeleda. Lihtsalt tuleb endale selgeks teha mis on hea ja mis on halb.
Kusjuures kõigil lähevad asjad vahetevahel viltu. Mäletan aega kui olin veel õige pisike (vist neljane alles). Emal ja isal oli lahutus käsil aga me elasime ikka veel koos. Isa tuli emale kallale. Ma ei saanud lasta oma emaga selliselt käituda. Samas polnud mul veel küllaldaselt teadmisi ei loitsude ega millegi muu osas ja nõiast vanaema, kelle käest abi küsida, oli ka kilomeetrite kaugusel ja ema ise ei teadnud maagiast ööd ega mütsi. Aega mul ka eriti ei olnud. Isa oli juba meie toa ukse maha murdnud. See pilt, kuidas riivi osas põrandal vedelesid, on mul siiani silme ees …
Siis tegingi kõike mida oskasin, et ema aidata ja nii sain isa minema aetud. Samas läksid mitmed asjad valesti ja tagajärjed olid probleemsed. Igal õhtul konkreetsel kellaajal hakkasid meie toa lambid üksteise järel kustuma ja põlema minema. Igal õhtul enam-vähem samal kellaajal ronis köögikapp seina pealt maha. Toas puhuvast tuulest ja ka akna taga liikuvatest vaimolenditest ma parem ei räägigi. Kusjuures selles vanuses ma veel kartsin neid.
Sellised siis on minu mälestused minu esimesest luhtaläinud maagilisest toimingust.
Soovitused siis teistele sellised, et tegeleda tuleks ikka ja ainult valge maagiaga. Siis ei ole maagia ohtlik