Eelmiste elude teadmine - kas sammud edasi või tagasi?

Kas olete täheldanud, et eelmiste elude nägemine on teid edasi viinud? Aidanud mõista paremini ka olevikku?

Või on kellelegi teist tekitanud see ka sellise olukorra, et see on pannud klammerduma mineviku külge?

Tean kedagi, kellel oli selline probleem.

Mind on see aga edasi aidanud, sest mõistan, et viibida vaja käesolevas. See on aidanud ka iseend mitmeski mõttes paremini mõista. Kuidas sul endal lood, kas oled ka uurinud midagi?

Mina olen kohtunud mitme inimesega, kes on oma eelmiste elude tõttu teatud mõttes nagu "lõksus". Ühte pidi tahaksid nad nagu edasi minna, aga "miski" (nede eelmistest eludest) tõmbab neid nagu tagasi.

Tere Kabala, kas see võib tingitud olla asjust, et eelmised elud on mõeldud muuhulgas paremaks? Kas neid kuidagi aidata on võimalik, vist mitte (kui just ise tõeliselt ei taheta)?

Vahepeal on tunne, et osadel on parim, kui paljusid asju ei mäletataks, mis olnud on. Siinkohal meenub Harry Potterist mõttesõel - kui paljusid võiks see abistada. Ka mõni lähiminevikus asetleidnud sündmus võib teinekord häid nõidu liialt mineviku kammitsais hoida.

Vahepeal on tunne, et parem ongi, kui liialt paljut minevikust ei tea ... Seni on see hea, kui see elamist ja elueesmärki täitmast ei takista. Kui see aga hoiab kinni möödunus ning ei suudeta olla möödunut igatsemast, takistab see tõsiselt selles elus suuri asju korda saatmast. Samas eks ole ka iidseid teadmisi, millele ligipääsemine võiks tõeline õnnistus olla - neid maagiaalaseid asju on palju, mida sooviks teada ...

Tere Leena, olen veidi uurinud, aga rohkem on asjad lihtsalt "lahtirullunud".