Ka lihtsaimas toimingus võib peidus olla maagiat

Maagia praktiseerimine võib aset leida vaevumärgatavalt.

Võib esineda hetki, mil tegeleme maagiaga alateadlikult. Mil mõjutame olukordi endale teadvustamata. Olgu selleks siis hetk, mil oled ootamas kõnet ja sa tead, et kui lähed hetkeks eemale, helistatakse. Ja nii juhtub. Iga kord. Või mil soovid, et sind rahule jäetakse või probleemne olukord laheneks. Mõttes ehk palud tugevalt hetkeks selle eest, ja muudatus võib leida aset hämmastava kiirusega. Eelnevalt võivad asjad olla aastaid veninud. Seisnud, ilma muudatusteta. Sinu ilmudes võivad asjad aga muutuda. Või soovinud midagi, mis hiljem võib tühine näida eelnevalt nii väga ja kuigi selle teostumine kaheldav oleks olla võinud, oled avastanud, et just nii läkski?

Endalegi märkamatult võib ka tavalisest küünlapõletamisest saada maagia praktiseerimine. Sa vaatad põlevat küünalt. Keskendunult kaunile leegile, kasutad sealseid värve visualiseerimises. Või ehk hakkad küünlaleegiga "mängima": mõjutama leegi kõrgust, värve leegi ümber...

Või ehk tabad end hoopis vaatamast pilvi? Näed, kuidas kujundid muutuvad. Ühest saab teine ja teisest sootuks midagi muud. Ja mõnikord võid tunda, et leiad sealt just otsitud kujundeid. Või näed seal midagi rohkemat, mida enamik silmi ei märkaks. Võid leida sealt ka viiteid, sõnumeid, peidetud vastuseid.

Vaadates ainiti vett, võid näha, kuidas seal on peidus rohkemat. Kuidas seal on peidus seda, mida sa esmapilgul ei märganud. Samas võid mõista, et kui hiljem oled märganud veidi rohkemat, kui palju salapära seal veel peidus olla võib? Sädelusest "kaugemal" võib peituda midagi veelgi müstilisemat. Mõistagi võid tänu vee silmitsemisele pääseda ligi möödunule, eesolevale ... Sa võid ka tunda, kuidas sinu visualiseerimine ja vesi aitab vabaneda raskustest, muredest. Või ehk on vee läheduses olles kergem visualiseerida?

Võttes kätte kivi, tunned tugevalt, et ta kõneleb sinuga? Suheldes temaga lähemalt tunned taas, et ta reageerib sellele ja hindab seda. Tema võib lihtsalt "kõnelda teistsuguses keeles", seetõttu paljud ei suuda tema tarkuseni küündida. Suheldes süvendatult võib mitte üksnes side tugevneda, vaid hämmastavaid muudatusi täheldada.

On sul olnud selliseid hetki? Mil sa justkui "teeksid midagi tavalist", samas aga mõistad, et tegelikkuses on sellel sootuks sügavam tähendus?

Kui olen korjanud taimi, olen nendega kõnelenud (sh neid tänanud). Kui olen vaadanud tähti, olen otsinud taevalaotusest seda õiget tähte. Olen temaga kõnelenud. Ja samas saanud ka vastuseid. Alati ei ole tema ülesleidmine aga sugugi lihtne olnud.

Minu jaoks tundub tavaline see, et põletan viimasel ajal palju küünlaid. See ei sõltu kuidagi aastaajast. Tunnen, kuidas küünlad oma põlemisega muudavad nii paljut. Olen tihti avastanud end istumas, jälgimas küünlaleeki... tundnud, kuidas ta aitab ja toetab. Ja siis kui on vaikus. See on eriti eriline. Olgu siis kasvõi kell 2.00, aga seesugune hetk on hinnaline ja sügavat rahu toov.

Mind rahustab küünlavalgus. Niipalju kui mäletan olen armastanud küünlaid põletada. Kui olin väike siis olid kuusel küünlad aastavahetusel, see oli nagu muinasjutt, mis mind on senini saatnud.
Samuti sünnipäevad... Tean inimest kes ei armasta küünlaid, ta ütles " ega meil pole surnu majas, et küünlad põlevad"
Minul on üks ikoon mille ette ma panen ööseks küünla põlema, amuleti mis päeval kaelas ja palun, et seda puhastatakse, hommikul tänan. Isegi hommikune ärkamine ja kohvi joomine on rituaal. Neid on mul palju.

Avastasin, et ka juuste pesemises on see kui 1 osa. Visualiseerin. Aitan kaasa, et juustega on kõik võimalikult hästi.