Kuidas meenutada oma eelnevat elu ?

Liikudes vaimsetes asjades edasi, võib nii või teisiti juhtuda, et sulle meenub eelnevaist kehastustest nii palju kui selleks valmis oled. Samas võib ka olla nii, et sulle teadlikult asjad ei meenu, samas nt unenäotasandil teed "tööd" alateadlikult eelmiste elude probleemidega. Võid vabaneda seeläbi hirmudest, vanadest tõekspidamistest jne.

Samas võib ilmneda olukord, millele on ülimalt raske (võib ka igati seosetu näida) leida seletust käesolevast elust.. Nt seletamatu hirm võib tingitud olla eelnevast kehastusest.

Selleks, et hõlpsamini näha eelneva elu kohta, on kasulik kui tunned seesmist soovi teada/näha (selle asemel, et tunned hirmu näidatava ees. Tundes hirmu takistad teabele ligipääsu.) Sa võid ka sõnastada, et sulle näidataks vaid seda, milleks oled valmis. See, kuidas näidatavat infot vastu võtad, sõltub sinust endast. St see ei pruugi ilmtingimata tulla piltidena/filmina, võid näha sootuks slaide, tunda tundeid, tugevalt lihtsalt teada, kuulda justkui helifaili jne. Hea on kui sul ei ole sellega tegelema asudes kõrgeid ootuseid ja sa ei keskendu niivõrd tulemusele kui sellele, mida näidata soovitakse sulle.


Võid nt lihtsalt sulgeda silmad või ennem magama minekut lõdvestuda veidi voodis. (Et ei oleks neid üleliigseid segavaid mõtteid.) Püstita eesmärk. (Nt)Teada eelmist elu: nii palju, kui olen selleks praegu valmis. Las see  toimib selliselt, et toob vaid head sulle. Loo endale võimas kaitse. Lausu soovi korral loits jne.

Tüüpilseks on see, et järgnevalt visualiseeritakse (järjekord ei ole tähtis) end kuskile (mereranda, mägedesse, sinu jaoks erilisse paika; milles viibid nt koos oma väeloomadega jne) ja/või eelnevalt  ja selle aja jooksul püütakse üha rohkem ja rohkem lõdvestuda. See ei ole ilmtingimata vajalik. Samamoodi saab aidata see, kui oled piisavalt keskendunud. Küsimus seisneb suuresti selles, kas ja kui hästi suudad mõtetel minna lasta. (Seda võib kergem olla saada teada ajal, mil oled piisavalt unine ja su loogiline mõtlemine on väsinud.)


Kui peaksid olema eelnevat elu nähes piisavalt teadlik ja ärkvel, võid suuta esitada ka vajalikke küsimusi.

Kindlasti soovitan kirjutada asetleidnu üles. Ükskõik kui ähmane see ka ei ole, võid vastasel juhul hiljem leida, et "vahva oleks sellest asjast lugeda". Kui minevikuga `tunned vajadust/soovi rohkem tööd teha, muutub aja jooksul möödunuga seoses paljut selgemaks.

Ka ennustusvahendite abil on võimalik eelneva(te) elude osas infot hankida.


Ükskõik, mida sa ka ei näeks - sulle võib tunduda see utoopiline. Võid ka arvata, et sa ise "kujutad seda ette", "tekitad ise teatud asjade nägemist jne". Ära ole selles nii kindel. Ole avatud.

*Tea, et sul on tõenäoliselt olnud palju palju eelmisi elusid.

On sul veel ideid, kuidas seda teha? Midagi muud soovitada? Olen alles mediteerimisega alustanud, seepärast on keeruline praegu sellega hakkama saada.. Samas tunnen, et on midagi tähtsat, mida kindlasti eelneva elu osas peaksin teadma.

Sutphen i (Past Life Regression) on üpris okei. St see aitab sügavale minna jne, aga võid soovida seda nt veidi lühemaks teha - st et sind ei sunnitaks välja tulema siis, kui sul on veel toimetamist jne. Lisaks võiksid soovida lisada sellesse.. omapoolseid sisendusi (enne meditatsiooni algust, tagamaks et läbi pääseb vaid sulle hea).

*Enda meelest/jaoks on parim viis see, kui sa "lähed vaatama" e sulle näidatakse ja otsustad ise kohapeal, mida vaadata, mida mitte. St nendes juhendatud meditatsioonides (ükskõik kas kasutad ise või kellegi poolt loodut) võib teatud kohtades aeg sinu jaoks lühikeseks nt jääda, ja siis on enda otsustada see, kas: eirad, mida räägitakse ja püüad vaadata edasi mida oled nägemas (samas hääled võivad häirida), kuulad sõna/katkestad meditatsiooni vms.

Juhendatult on aga lihtne kaasa minna.

Edit: korrigeerisin nime, i on eesti keelest lisanduv.

Hmm... alustuseks vist on tõesti hea proovida midagi, mis on valmis. Ja siis oskab nähtavasti pareminigi näha, kas ja mida meditatsioonist eemaldada. Kui pikemat aega mediteerimisega tegelenud oleksin, siis ... arvan, et eelistaksin lihtsalt sinu poolse juhendi järgi toimida ja vaadata, mida näidatakse. Proovin mõlemat moodust (lihtsalt pole kindel millal olen valmis näidisega hakkama saama).

Tegin enam-vähem nagu juhendis kirjas. (Võimalik, et kaitsele oleksin pidanud rohkem keskenduma.)
Olin tundmatus hoones, selle laias koridoriosas, milles sagis edasi-tagasi palju inimesi. Tundsin, et ma ei kuulu nende sekka. Soovisin sealt ära.

Vahepeal sai ka ühte ruumi astutud sisse, veidi vesteldud.

Igastahes, kui olin otsustanud, et vaja on mujale jõuda, leidsin hea lahenduse: kirjutasin ühele valgele uksele sõrmega ISLAND. See uks pidi viima mind mu eelmisse ellu. Astusin uksest sisse. Mulle tundus, et midagi on valesti. Liikusin ühest uksest edasi järgmisse ja järgmisse ruumi. Need ruumid olid kõik kaunid ja tuttavad. Nad olid täidetud mööbliga, ükski neist ei olnud tühi. Liikusin läbi seinte. Naljakas tunne oli. Kergelt sai neid läbida. Kuna mul oli paaniline hirm, et keegi ajab mind taga, ei suutnud sel hetkel muud teha, kui keskenduda sellele, et põgeneda... Liikusin läbi seinte edasi. Tundes tugevat hirmu. Teadsin, et keegi ajab mind taga. Sundisin end ärkama. Korduvalt. Ronisin sealt välja. [Mõeldes eelnevale nägemusele, näen seost.] Ärgates oli kindlam, turvalisem tunne. Ei meeldinud see, kui tundsin ja teadsin, et keegi ajab mind taga ja on vaid aja küsimus, millal minuni jõutakse.

Siiski, äärmiselt omapärase kogemusega oli tegemist. Nähtavasti seekord ma rohkemaks ei olnud valmis.